Mäemõisa talu tegemised algasid koos Eesti Vabariigi teise tulemisega 1990-ndate alguses. Talu süda asub Liigvalla mõisa endise karjamõisa (Paddakyll) maadel. Talu nimi on inspireeritud ühelt poolt ümbritsevast maastikust kõrgemast künkapealsest ja teiselt poolt karjamõisa ajaloost.
Maret ja Üllar Hiire hakkasid Rakkes korteris elamise ja laste kasvatamise kõrval kasvatama alustuseks köögivilju ja lambaid. Peagi tekkis võimalus hakata looma talu ning koos sellega harima ümbritsevaid maid.
Maret ja Üllar Hiire 1985. aastal
Sander ja Marian koos esimese koera Simmo ning lambatallega. Nurgas paistab kass Mirri saba ning külla tulnud naabritüdruku käsi.
Mõni lambatall kosus ka meie korteriköögis – üks põnevamaid elamusi ja mälestusi lapsepõlvest!
Esimesed tööd ja tegemised andsid võimaluse kogeda tõelise maatöö tähendust. Tegime heina, kündsime maad ja panime kartulit – pere tuli kokku, et sellesse kõigesse panustada!
Heinategu endise karjamõisa tallide ja lautade asukohas. Sinise särgiga on Maret Hiire isa Jaak Jaanson, kes suviti koos rõõmsa meele ja osavate kätega appi saabus.
Esimese traktori värvis Üllar uute alguste puhuks sinisest halliks ning selle traktori iste oli piisavalt lai ja vetruv, et isa kõrvale mahtus sinna ka kaks väikest põllutööhuvilist last. Traktoril olid klaasid ees vaid ees ja ustel, mujal puhus värskendav tuuleiil. Traktor ise oli kahe masina sümbioos: Belarus MTZ 50/80 (nägu MTZ 50, mootor MTZ 80 :))
Esimene kombain – Niva
Teine kombain – Don
Esimene lääne traktor Massey Ferguson koos uhke juhi, Üllariga. Nii võib see tunduda! Tegelikult on Üllar sel pildil uhke selle külviagregaadi üle, mis traktori järele ja ette on haagitud. See sättung võimaldas ühe töökäiguga ära teha rapsi jaoks eelneva umbrohutõrje, mullaharimise ja külvi. Kogu kaadervärk oli enda leiutatud ja kokku “keevitatud” – ammu enne seda, kui ilmusid taolised “poest ostetavad” megakombinaadid. Varem tegi selle töö ära 3 traktorit 3 sõidukorraga. Tõeline Jaan Tatikas!
Esimene lääne kombain, Massey Ferguson koos klappiva traktoriga viljalõikusel.
Pildil paremal on meie nö asunikuputka – esimene suvine eluase talukohas. Seal küpsetasime pannkooke ja keetsime teevett. Uksepaku peal istusime, et süüa ketšupiga võileibu ja lastena öösel telgis magades kuulsime ükskord hundi ulgumist.
Vanaisa Kalju Hiire, Üllari isa, käis pärast pensionile jäämist usinalt poja pere aitamas. Kalju on päris Antsla kandist, Anne asundusest, Osja talust. Seal omandatud oskusi andis ta kõigile huvilistele edasi. Jaanipäevaeelne vihategu oli üks nendest.
Sissevaade “asunikuputkasse” – pingi peal kaks kassipoega ning vanemate voodis istumas Marian. Tähtsal kohal on esimesed lääne kilekotid, kärbsepiitsad, Mehu-Kati siirupinõu ja kõik muu vajalik ja tarvilik seikluslikuks talualguslikuks eluks.
Kuni 1997-nda aastani oli pere neljaliikmeline – Maret, Marian, Üllar ja Sander. 1997. aastal lisandus Hanna-Liis, kellel oli õnne juba pisikesest peale maal elama asuda. 2000. aasta võtsime vastu juba päris oma majas.
Hanna-Liis isa kukil keset õitsvat rapsipõldu.
Lisaks põlluharimisele sai hoo sisse ka toidu kasvatamine aiamaal. Tööde vahele sai suvel jahutust leida vanast seguvannist. Pildil perepoeg Sander Hiire.
… saab täiendatud…
Elu ringilisuse tähistuseks ning mineviku tähenduse taipamiseks saabus 2023. aasta lõpul “koju” tagasi see esimene ustav Hall traktor, kes vahepeal on ka teisi põllumehi teeninud ja selle käigus omajagu kannatada saanud…
Selleks, et märgata tehtud tegude erilisust, tuleb neid mõnikord kaugemalt vaadata. Kõik astutud sammud on toonud meid siia, kus me praegu oleme. Praegused otsused ja teod viivad meid edasi sinna, millest tulevased põlved lugusid saavad jutustada.